Praegu olen tegevuses päris mitme ja väga suuremahulise projektiga. Lisaks on tulemas minu kõige-kõige püha, aisakellateemalised laulud hakkasid peas helisema kohe kui ilmad jahedamaks läksid. Vahepeal tuli veel boonuseks lumi ja poelettidel on juba normaalseid mandariine. Oma showroomi avamisega pean veel veidi ootama, sest sinna juurdepääs on teetööde tõttu väga raskendatud. Kuid huvilistel on võimalus nüüd juba mööblit Tallinnas uudistada, hetkel veel eelneval kokkuleppel. Õnneks hoiab mind mööbel toimekana ning täna siinkirjutatav teema on postituse vaimuna tegelikult tükk aega peas helisenud, nüüd leidsin selle ajaaknakese, et see ära kirjutada.
Puidu restaureerimiskursustel alustades olin väga veendunud, et puitu teistmoodi, kui selle naturaalses ilus eksponeerida, on kuritegu. Olgu, puitmööbli põletamine lõkkes ja sellega ahju kütmine, kui just viimase põhjuseks ei ole vajadus ellu jääda, on veel suurem patt. Tegelikult on mingil määral need arusaamad üsna samaks jäänud. Ilus puit vajab oma naturaalses kauniduses eksponeerimist ja igasugune mõttetu ära viskamine ja hävitamine mulle endiselt ei istu. Küll olen ümber seadnud oma mõtted värvimise puhul. Olgu, tamm on tamm, aga kui selle pind ei ole just vau-efektiga ning see on kombineeritud tavalise kuuse- või männipuiduga, siis ausalt, mul ei ole kahju seda üle värvida. Praegu on kuum teema igasuguse antiiksete joontega mööbli ülevärvimine, enam ma seda patuks ei pea, sest materjali valik, mida värvimistöödes kasutada, on väga lai ning saadaval on päris meeldiv valik värve, mis puitu ei kahjusta. Sellised materjalid teevad ülevärvitava mööblitüki ennistamise sama lihtsaks, nagu see oli enne värvitöid. Restaureerimine ei ole muidugi teab mis lihtne töö, aga kui näiteks värvin üle juba eelnevalt lakitud toote, millel on minu kasutatava värvi nakkumiseks lakipinda piisavalt karestatud, siis hiljem värvieemaldajaga töödeldes, nagu toimitakse mis tahes mööbli puiduosa puhastamiseks, eemaldub värv sama lihtsalt kui selle all olev lakk. Samuti pole probleem värvi eemaldada ka puhtalt puidult.
Aastake tagasi sain oma pisitütrele väga ägeda raudvoodi. Kuna metalli õigeks puhastamiseks, paranduseks ja värvitöödeks mul vahendeid, oskuseid ja töökoda ei ole, siis automaalrist sõbranna soovitusel ning autode restaureerimis entusiastist endise kolleegi nõuannete kaudu, sai see viidud vastavate vahenditega professionaalide kätte, kes sellele imelise valge värvikihi andsid ning mu väike kaheaastane magab nüüd selles maailma magusamaid unenägusid. Minu vanem laps soovis ka endale erilist voodit ja pooljuhuslikult ma ühe sellise endale hankisin. Soovunelmad tuleb teinekord kõva häälega välja öelda, need võivad nii täide minna. Voodi oli šellak-lakitud pooleldi värvieemaldajaga üle käidud. Selline ehe taastamismaterjal, veidi kuninglikuma joonega uhke taluvoodi. Pärast väikest mõtlemist oli plaan selge, kuna lasteaias on praegu superkangelaste teema väga kuum, siis valisin välja põhiteemad ja lasin lapsel lõppdisaini valida. Kohe näha, et oma ema laps, minu valitud värvitoonid sobisid talle ideaalselt ja tema valitud kangelane oli jälle mulle väga meelepärane.
Kerge lihv, kõva pesu, uus voodipõhi. Peale mõnusat värvijoogat ja meditatiivset käsitsi maalimist jäi veel kujundada shabloon ning see reljeefse mustrina spetsiaalse pasta kujul peale kanda. Olgu veel mainitud, et töös kasutasin oma tõeliseid lemmikvärve, ei saa ma enam ilma Fusion Mineral Paint suurepärase valikuta. Puudu oli vaid raami kinnituspoltide komplekt. Minu viimase aja esmaeelistus on Tööriistamarket oma suurepärase erimõõduliste poltide ja kruvide valikuga. Kuna lapsel on hakanud tekkima kollide kartmise iga, siis meisterdasin tema voodi kohale ka unenäopüüdja. Jäi üle vaid eelmine magamisase lahti monteerida ja teise tuppa toimetada. Veidi nokitsemist hiigelkruvide ja kummihaamriga ning tadaa, paika see imelisus saigi. Nüüd magab mu laps uhkusega päris oma Batmani voodis.
Related Posts
